Õpiabi osutamise kord

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord

 (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub Palivere Põhikool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul tavaklassis koolis kehtestatud õppekava alusel ja õpilase erivajadusega arvestades.

(2)       Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.

(3)       Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib kool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava (IÕK).

(4) „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 17 sätestatud tingimustel ja korras kohaldatakse hariduslike erivajadustega õpilastele „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 17 lubatud erisusi:

  • Kui eesti õppekeelega põhikooli klassis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.
  • Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest.

3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks võib kasutada „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi.

4) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava.

5) Ühele õpilasele keskendatud õppe puhul võib muuta tunnijaotusplaani, ning vähendada või asendada õpitulemusi võrreldes „Põhikooli riiklikus õppekavas“ sätestatud taotletavate õpitulemustega ning vähendada õppekoormust, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.

(5)  Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel. Nõustamiskomisjonile suunamiseks täidab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega „Õpilase individuaalsuse kaardi” vormi.

(6)  Direktor  määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel. Koordineerijaks on Palivere Põhikoolis üldjuhul õppealajuhataja.

(7) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

(8)  Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle vanema taotluse alusel individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.

(9) Andekate õpilaste arendamiseks toimuvad juhendamine aineolümpiaadideks, konkursid, võistlused. Edukamaid  õpilasi juhendatakse õpetajate poolt ringitundides või konsultatsioonitundides ja neile antakse võimalus osaleda maakondlikel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel. Andekaid õpilasi suunatakse osalema Tartu Ülikooli teaduskooli kursustel.

(10)  Direktori või õppealajuhataja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ § 48 sätestatud järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust:

  • individuaalse õppekava rakendamine
  • pikapäevarühma vastuvõtmine,
  • õpiabi osutamine (logopeediline töö, õpiabi rühmas õppimine jm)

(11)  Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.

(12) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.

(13) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

(14)  Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi avab klassijuhataja, kaarti täidavad aineõpetajad, logopeed.

(15)  Tugiteenused ja meetmed

1) Tugispetsialistid:

  • Logopeed
  • Õpiabi

2) Toetav õpikeskkond:

  • Koduklassid 1.- 4. klass
  • Ainekabinetid
  • Pikapäeva rühm – 4. klass
  • Õpiabi rühm
  • Klassi ühistegevus
  • Osalemine erinevates õpilasprojektides ja –liikumistes

3) Individuaalne õpiabi:

  • Aineõpetaja konsultatsioonitund
  • Koduõpe vastavalt koduõppe korrale
  • Individuaalne õppekava
  • Tunnist eemaldamine teatud perioodiks

4)  Tagasisidestamine:

  • Koolikohustuse täitmise jälgimine igal nädalal ja õppeveerandi lõpus klassijuhataja poolt
  • Õpilase individuaalsuse kaart õpiabi rühmas osalejatele ja logopeedilist abi saavatele õpilastele (täidavad klassijuhataja, logopeed ja aineõpetajad)
  • Õpilase pedagoogiline iseloomustus (suunamisel spetsialisti juurde või nõustamiskomisjoni)
  • Õpilase eneseanalüüsi leht (arenguvestluse läbiviimiseks)
  • Kokkulepped õpilasega, vanematega vastavalt vajadusele
  • Käitumise tugikava vastavalt vajadusele

(16)  Muud meetmed ja rakendused:

  • Direktori käskkiri
  • Esildised või taotlused koolivälistele asutustele- ja organisatsioonidele

(17) Iga aineõpetaja viib vähemalt üks kord nädalas läbi ainekonsultatsiooni nii, et see aeg sobiks igale õpilasele. Konsultatsioonitundide graafik koostatakse iga poolaasta alguses ja see fikseeritakse konsultatsioonide graafikus, mis on avalikustatud kooli kodulehel. Aineõpetaja konsultatsioon on esmane õpiabi, kus  õpilane saab  õpetajalt abi ja tuge õpingutes ja tegevuste planeerimisel.

(18) Kui veerandite õpitulemused on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” ja kui õpilase õpitulemused on jäänud hindamata, siis soovitab klassijuhataja õpitulemusvestlusel õpilasele esmaseks õpiabiks aineõpetaja konsultatsiooni (võib sõlmida kirjaliku kokkuleppe). Vajadusel viiakse läbi täiendavaid konsultatsioone logopeedi  ja õpiabi õpetaja juures, kuhu kaasatakse vajadusel ka vanem.

(19) Klassijuhataja peab arvestust koolikohustust mittetäitvate õpilaste kohta, edastab info õppealajuhatajale ja vajadusel rakendatakse tugimeetmeid.

(20) Hariduslike erivajadustega õpilaste esmane väljaselgitaja on klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja logopeediga. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juhendab õpetajaid õpilaseindividuaalsuse kaardi pidamisel, individuaalse õppekava koostamisel ja koordineerib edasiste tugimeetmete rakendamist.

(21) Koolis rakendatakse erinevaid tugimeetmeid, mida vajaduste ja võimaluste piires täiendatakse.

(22) Õppetöö korraldamine lihtsustatud õppekava alusel

1) Kerge intellektipuudega õpilastele kohandab kool õpet põhikooli lihtsustatud õppekava alusel.

2) Lihtsustatud õppekava rakendamise aluseks on maakonna nõustamiskomisjoni otsus.

3) Tunnijaotusplaan LÕK-õppe korraldamiseks

Klass/õppe-

aine

I II III IV V VI VII VIII IX
1) emakeel 7 8 8 8 7 6 6 6 6
2) inglise keel         2 2+1 2 2 2
3) matemaatika 4 5 5 5 5 5 4 5 5
4) loodusõpetus 1 1 2 2 2 3 4 4 4
5) ajalugu           1 2 2 1
6) inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1
7) muusikaõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
8) kunstiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1
9) kehaline kasvatus 3 3 3 2 2 2 2 2 2
10) tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7
11) arvutiõpetus   1 1 1 1 1 1 1 1
12)   Õpiabi/logopeed     1 1 1 1 1 1 1
Nädalakoormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32

4) Tunnijaotusplaani võib vastavalt õpilase erivajadustele muuta, lapsevanema nõusolekul võib tunnijaotusplaani väliselt rakendada lisaõpet õpiabi ja/või logopeedi teenuste rakendamiseks. Muudatused on kajastatud õppenõukogu otsuses õppeaasta algul.

5) Lihtsustatud õppekava alusel korraldatud õpe toimub kaasava õppena, st õpilased õpivad tavaklassis. Vastavalt tasemele ja võimetele võivad LÕK-õpilased olla kaasatud erinevate klasside ainetundidesse.

6) Vastavalt võimalustele korraldatakse LÕK-õpilastele individuaalseid tunde.

7) Lihtsustatud õppekava üldeesmärgid, ainekavad ja hindamine on esitatud õppekava lisana.

8) Lihtsustatud õppekava järgi õppivate õpilaste tundides kasutatakse mitmekesiseid õppemeetodeid, kujundatakse õpilaste võimete kohaselt digipädevust, õpilasi kaasatakse huvitegevusse.

Comments are closed.