Hindamise korraldus

Väljavõte kooli õppekavast ja täpsustavad selgitused

Kinnitatud Palivere Põhikool direktori  28.09.2011 käskkirjaga nr 7
ja jõustub põhikoolis alates 1. septembrist 2011.
Muudatused kinnitatud direktori 28.12.2011 käskkirjaga nr 10.

Muudatused kinnitatud 31. augustil 2015 käskkirjaga nr 48

Hindamisjuhendi koostamisel on aluseks:
Haridus-ja teadusministri 16.11.2006 määrus nr 41 Õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimuse ja kord.

Põhikooli– ja gümnaasiumiseadus §89 lg 8. Vastu võetud 09.06.2010.a.
Vabariigi Valitsus 06.01.2011 määrus nr 1 Põhikooli riiklik õppekava.

  1. peatükk
    ÜLDSÄTTED
    § 1. Reguleerimisala

Käesoleva korraga sätestatakse Palivere Põhikooli õpilaste õpitulemuste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, hinnete ja hinnangute alusel õpilase järgmisesse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.

  • 2. Hindamise alused

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas korras ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.

(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 «Individuaalse õppekava järgi õppimise kord» koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

  • 3. Hindamise eesmärgid

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1) anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2)  Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning  täitma kooli  kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

  • 4. Hindamisest teavitamine
  • Kooli õppekavas sätestatud hindamise korraldus avalikustatakse kooli veebilehel.
  • Hinded kantakse e-kooli klassipäevikusse.
  • Õpitulemuste hindamise põhimõtteid tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja õppeaasta või ainekursuse algul.
  • Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
  • Õpilasel on õigus saada oma hinnete kohta teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt.
  • Õpetaja parandab tunnikontrolli järgmiseks ainetunniks, kontrolltöö ja järeltöö ühe nädala jooksul, loovtööd (kirjand, referaat, arutlus) kahe nädala jooksul.
  • Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
    (8) Lapsevanemal või eestkostjal (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt.

(9) Hinded ja hinnangud tehakse  lapsevanemale/õpilasele teatavaks:

1.- 6. klass e-kooli, õpilaspäeviku  ja vajadusel hinnetelehe kaudu;

7.- 9. klass e-kooli ja vajadusel veerandi keskel hinnetelehe kaudu.

(10) Kokkuvõtvad hinded/hinnangud tehakse teatavaks 1.-9. klassini klassitunnistuse kaudu.

  1. peatükk
    TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE
  • 5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Kontrolltöö kuupäev täpsustatakse vähemalt kaks nädalat enne töö toimumist ja märgitakse e-kooli ja õpetajate toa stendil olevasse kontrolltööde graafikusse.

(3) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:

1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;

2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;

3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;

4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;

5) praktilise töö teostust.

(4) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt §-s 6 sätestatule.

(5) 8. klassi õpilastele viib kool ühes õppeaines läbi  üleminekueksami.

(6) Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis.

(7) Teadmiste ja oskuste hindamine jaguneb:

1) õpiprotsessi hindamine;

2) kokkuvõttev hindamine.

(8)  1.klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse I poolaastal hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. I poolaasta lõpus toimub kokkuvõttev hindamine ja tulemused kantakse tunnistusele sõnaliste hinnangutena. Täpsemad hinnangud kantakse hinnangulehele, mis lisatakse klassitunnistusele. Tunnistusele kantakse ka käitumise ja hoolsuse hinne.

(9) 2.- 9.klassis hinnatakse õpilaste teadmiste ja oskuste omandatust viiepallisüsteemis. Kokkuvõttev veerandi ja aastahinne kantakse klassitunnistuse vormile. Tunnistusele kantakse ka käitumise ja hoolsuse hinne.

(10) 3. klassis alustatakse võõrkeele õppimist ning I veerandil kantakse e-kooli klassipäevikusse hinded ”4” ja ”5”, alates II veerandist kantakse e-kooli klassipäevikusse kõik hinded ning kokkuvõttev hindamine toimub alates II veerandist.

(11)   Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või hinne on jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus üldjuhul üks kord  järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

(12)   Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

  • 6. Hinded viiepallisüsteemis

(1)  Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5»,   kui õpilane on saanud  90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2)  Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

  • 7. Õpiprotsessi hindamine

(1) Hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära, õpilase vanust, võimeid ja arengut.

(2) Õpiprotsessi hindamise objektid ja vahendid valib õpetaja.

(3)Hindamisel  on lubatud kasutada hinde täpsustamiseks märke „+“ ja „—“ .
(4)Hinded kannab  õpetaja  e-kooli  klassipäevikusse.

(5)Ühe tervikliku aineosa käsitlemise järel nõutavatele õpitulemustele hinnangu andmine toimub kontrolltööna. Kontrolltöös hinnatakse kooli ainekavas või õpetaja töökavas määratud nõutavate õpitulemuste saavutatust.

(6) Kontrolltöö hindamisel on lubatud kasutada hinde täpsustamiseks + ja – .

(7) Kontrolltöö hinne kantakse e-kooli klassipäevikusse eri tähistusega.  Teema, mille kohta kontrolltöö tehti, kirjutab õpetaja e-koolis klassipäevikusse lahtrisse.

(9) Nõutavad õpitulemused, nende saavutatuse kontrollimise aja, vormi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks veerandi algul ja täpsustab iga suurema teema algul.

(10) Kontrolltööde (suuline vastus, kirjalik või praktiline töö) täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik.

(11) Koolist puudunud õpilane sooritab kontrolltöö õpetajaga kokkulepitud ajal üldjuhul  kahe nädala jooksul.

(12) Õpilasele, kes oli kontrolltöö tegemise päeval tunnis, kuid jättis selle täitmata, tehakse klassipäevikusse hinde kohale märge «tt». Õpilasel on õigus täita vastav ülesanne üks kord õpetajaga kokkulepitud ajal kahe nädala jooksul põhikoolis, v.a üldjuhul veerandi viimasel nädalal. Kontrolltöö hinne märgitakse e-kooli klassipäevikusse.

(13) Õpilane, kes sooritas kontrolltöö hindele «puudulik» või «nõrk», täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal üldjuhul  kahe nädala jooksul põhikoolis, v.a üldjuhul veerandi viimasel nädalal. Järeltöö hinde kannab õpetaja e-kooli klassipäevikusse. (Toiming „Muuda hinnet“

(14)  Kui õpilasel on veerandi või poolaasta lõpus klassipäevikus kontrolltöö hinde asemel märge «x», «1» või «2», võib õpetaja anda talle  kontrolltöö või mõne muu ülesande, et kontrollida tema teadmisi ja oskusi ning välja panna puuduv kontrolltöö hinne.

(15)   Õpilane, kes saavutab maakondlikul aineolümpiaadil 1.- 6. koha, saab vastavas  aines  kontrolltöö hinde  «5», õpilane vabastatakse üleminekueksamist  8. klassis ning üleminekueksami hindeks antud aines on  «5».

(16)  Õpetaja ei avalikusta hindeid klassi ees nimeliselt, vajadusel arutatakse tulemust nende põhjal iga õpilasega eraldi.

  • 8. Erivajadustega õpilaste hindamine eesti keeles ja võõrkeeles.

(1) Erivajadustega õpilaste kirjalikke töid  hinnatakse eesti keeles ja võõrkeeles diferentseeritult, kui õpilane saab regulaarselt logopeedilist ravi (1.- 9. klass).

(2) Diferentseeritult hinnatavate 6.-9. klassi õpilaste nimekiri  kinnitatakse direktori käskkirjaga.

(3) Kirjalike tööde diferentseeritud hindamisel arvestatakse düsgraafiale  omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi. Ühte liiki vead loetakse üheks veaks.

  • 9. Kokkuvõttev hindamine põhikooli I – III  kooliastmes

(1) Põhikoolis on  kokkuvõttev hinne veerandi-, poolaasta- ja aastahinne.
(2)   Põhikoolis pannakse õppeaineis, mida õpitakse ühe nädalatunniga õppeaasta jooksul, poolaastahinded ja aastahinne. Ülejäänud õppeainetes pannakse kokkuvõttev hinne iga veerandi lõpus ja õppeaasta lõpus aastahinne.

(3)   Õppeaine veerandi- ja poolaastahinne pannakse välja vähemalt kahe  hinde põhjal.

(4)  Kui õpilane ei ole veerandi või poolaasta  lõpuks nõutavaid kontrolltöid sooritanud ja märke «tt» asemele ei ole hinnet, arvestatakse märget «tt» nagu hinnet «nõrk»,  mis tähistab nõutavate teadmiste ja oskuste puudumist.

(5) Õpilasele, kes on koolist pikemat aega mõjuval põhjusel puudunud ja ei ole veerandi või poolaasta lõpuks nõutavaid kontrolltöid sooritanud, jäetakse e-kooli klassipäevikus ja tunnistusel  hinne märkimata. Õpilasele antakse võimalus  kontrolltöid või ülesandeid järele vastata õpetajaga kokkulepitud ajal õppeperioodi lõpuni. Õppeaine veerandi- või poolaastahinne pannakse välja pärast nõutavate kontrolltööde või  ülesannete täitmist, hinne märgitakse tagantjärele ka klassitunnistusele. Kui õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(6)   1.-3. kooliastme õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik»  või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne järeleaitamise plaan või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, kohustuslik konsultatsioon, parandusõpe jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

(7) Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerendi- või poolaastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

(8)   9. klassis pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeaines, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(9)  Õppeainete kokkuvõtvad veerandi ja  poolaastahinded ja aastahinded kantakse e-kooli klassipäevikusse ja klassitunnistusele.

  • 10. Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

(2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

(3)  Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4)  Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.  Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

(5) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

(6)  Kujundava hindamise vahenditena/ võimalustena võib õpetaja kasutada hindamismudeleid, positiivseid hinnanguid tööde üksikute ülesannete juures,  töö täiendamise võimalust pärast puudustele osutamist, juhendamist töö käigus (loovülesannete puhul), hinde kujunemise analüüsi jm võimalusi. Kujundava hindamise võimalused ja põhimõtted kajastuvad vastavas juhendis ja ainekavades.

(7)  Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.

  • 11. Sõnaline hindamine

(1) Sõnalise hindamise korral antakse õpilase õpitegevusele ja õpitulemustele  õppeprotsessi käigus suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid ning õppeveerandi ja õppeaasta lõpul kirjalikke kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.

(2) Kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kirjeldavad õpilase arengut, õppeprotsessis osalemist, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning lünkadele teadmistes.

(3)  Kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute aluseks on klassi õpetajate  tähelepanekud ja märkmed.

(4)  Sõnalist hindamist  kasutatakse põhikooli 1. klassi õpilaste hindamisel I poolaastal. Sõnalise hindamise kasutamise kinnitab kooli õppenõukogu oma otsusega, hinnangute andmise põhimõtted esitatakse kooli õppekavas.

(5) Sõnalise hindamise tähised e-koolis ja klassitunnistusel

vh – väga hea – oskad väga hästi

t – tubli

r – rahuldav – suudad paremini, rahuldav

oõ – oskad koos õpetajaga, iseseisva töö oskus nõrk

har – vaja harjutada, vajad lisatööd vanema abiga

tt – tegemata töö

x – tegemata kodune töö

sh – sõnaline hinnang, tagasiside tehtud tööle

(6) Õpilastele antud kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele. Õpilaste sõnalise hindamise aspektid ja klassitunnistuse vormi kinnitab kooli õppenõukogu.

  1. peatükk

KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

  • 12. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.

(2) Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(3) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».

(4) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

(5) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

(6) Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

(7) Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning ei allu õpetajate  nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral

(8) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

(10)  Hoolsushindega  «hea»  hinnatakse õpilast, kes  suhtub  õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

(11) Hoolsushinde «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.

(12) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

(13) Hoolsuse hindamisel arvestatakse e-kooli tehtud märkeid „ak“ (asjad kodus, puuduvad õppetarbed).

(14) Kaasõpilaste kiusamine, kaasõpilaste, koolitöötajate ja õpetajate solvamine, põhjuseta puudumine, suitsetamine,  alkoholi ja narkootikumide kasutamine koolis, varastamine ja kooli vara lõhkumine alandavad käitumishinnet.

  • 13. Käitumise ja hoolsuse hindamise korraldus
  • Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
  • Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.
  • Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil,
  • Põhikooliõpilase käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele.
  • Käitumise aastahindeks pannakse «mitterahuldav» kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.
  1. peatükk
    HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE JA VAIDLUSKÜSIMUSTE LAHENDAMINE
  • 14. Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

  • 15. Vaidlusküsimuse lahendamine

(1) Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel aineõpetaja, klassijuhataja ja/või direktor või direktori asetäitja õppe- ja kasvatustegevuse alal.

(2)  Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindekriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.

(3)  Vajaduse korral vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi kooli õppenõukogu, teeb otsuse ja teavitab sellest õpilast ja lapsevanemat viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

(4)  Kui õpilane või lapsevanem ei ole kooli juhtkonna või õppenõukogu otsusega nõus, võib ta pöörduda kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava ametniku poole viie tööpäeva jooksul arvates otsusest teadasaamisest.

(5) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostav ametnik on kohustatud vaidlusküsimuse lahendama kümne tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest ja teavitama sellest õpilast ja lapsevanemat ning direktorit kolme tööpäeva jooksul.

  1. peatükk
    ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
  • 16. Põhikooli õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1)  Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu 5-10 õppepäeva jooksul õppenõukogu otsusega määratud ajal kuni 25 augustini. Õppepäeva pikkus kuni 5 tundi. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(2) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu numbrilise hindamise korral aastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö hinne märgitakse e-kooli vastavasse päevikusse.

(3)  1.– 3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle  õppeainetes, milles tulenevalt veerandi hinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest  on välja pandud aastahinne «puudulik» või «nõrk».

(4)  Kui  1.- 3. kooliastme õpilasel on õppeperioodi lõpus kolm või enam «puudulikku» või «nõrka» aastahinnet ja/või täiendava õppetöö tulemus  ei ole vähemalt «rahuldav», siis otsustab õppenõukogu iga õpilase  klassikursuse kordamajätmise või järgmisesse klassi üleviimise individuaalselt: õppenõukogule eelneb vestlus, kus on esindatud klassijuhataja, lapsevanem, aineõpetaja ja direktsiooni esindaja.

(5)  1.–3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

  • 17. Põhikooli õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1)  Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2)  1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 25. augustiks.

(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

(4)  Põhikooli 1. – 8. klassi õpilane viiakse õppeperioodi lõpus üle järgmisse klassi, kui tema aastahinne on kõigis õppeainetes vähemalt «rahuldav».

(5) Õpilane, kelle käitumise aastahinne on «mitterahuldav», ei arvestata seda ühe puuduliku hindena ja see ei ole takistuseks järgmisesse klassi üleviimisel.

Comments are closed.